Kehtiv seadusandlus soodustab ettevõtlusvabadust, kuid ei kehtesta kaasnevat vastustust, mistõttu on ärimaastikul osapoolte tasakaal õiguste ja kohustuste vahel korrelatsioonist väljas. Tänane regulatsioon ei kaitse piisavalt võlausaldajaid, kelle kanda jäävad üksnes kohustused ja oma õigusi maksma panna on raskendatud ennekõike põhjustel, et probleemsetest ettevõtetest vabanemine on ülilihtne. Selleks, et maksejõuetusprobleemide osas toimuks muutus, ei piisa ühest-kahest eraldiseisvast meetmest ja üksikjuhtumitega tegelemisest.

Eesti Võlausaldajate Liit on koostöös inforegister.ee-ga teostanud turuanalüüsi maksejõuetuse tõttu tegevuse lõpetanud ettevõtete kohta (2015 – 2016). Analüüsis on käsitletud põhjuseid, seoseid ja tagajärgi.

KOKKUVÕTE ANALÜÜSIST:
Maksejõuetute ettevõtete peamised taktikad:

1) Majandusaasta aruannete mitte-esitamine, mille tõttu ettevõtte Äriregistri poolt sundkustutades. Seeläbi kustutatakse ka ettevõtete võlad ning juhatuse liige vabaneb probleemideta vastutusest. Sundkustutamisest on saanud alternatiiv likvideerimisele ka juhul, kui puuduvad võlakohustused, kuna ettevõtte likvideerimine on bürokraatlik ja aeganõudev tegevus. See omakorda on põhjustanud olukorra, kus meil on kümneid tuhandeid äriühinguid, mida ootab ees sundkustutamine (nii võlgadega kui võlgadeta) ning probleemsed ettevõtted kaovad massi.

2) Ettevõte võõrandamine variisikule, seeläbi võlgadest vabanemine ning sealhulgas asutatakse tihti ka uus juriidiline keha, mille alt tegevust jätkatakse. Võlausaldajad ei julge esitada pankrotiavaldust ega võtta ette kohtumenetlust võla tekitatud juhatuse liikme vastutusele võtmiseks, kuna see on kulukas, aeganõudev ja tulemused teadmata.

LAHENDUSETTEPANEKUD

Ettevõtte asutamine

  • Piirata füüsilisel isikul uue ettevõtte asutamist, kui mõnel temaga seotud ettevõttel on aruandekohustused täitmata (majandusaasta aruanded, maksudeklaratsioonid). Piirang aitab vähendada olukorda, kus uusi ettevõtteid luuakse aina juurde ning vanad juriidilised ärikehad jäetakse hääbuma.
  • Luua professionaalne ettevõtjate nõustamise / täiendõppe süsteem (praktiline õppevorm). Näiteks interaktiivne e-õppekeskkond: ettevõtlusfoorum, sotsiaalne mentorlus ettevõtlikkuse ja läbilöögivõimelisuse kasvatamiseks. Ettevõtjate atesteerimine ja soovi korral kategooria-tunnistuste väljastamine. Atesteerimistel käsitletakse fundamentaalseid ja praktilisi ettevõtlusega seotud teemasid, mis suunavad ettevõtjat oma tegevusi planeerima ja läbi mõtlema.
  • Ettevõtte juriidilise aadressi registreerimisel peab aadress reaalselt eksisteerima. Praegusel juhul on võimalik ettevõtte juriidiliseks aadressiks määrata asukoht, mida tegelikkuses ei eksisteeri või pole registreeritud aadressil mingit seost selle ettevõttega ning seetõttu ei leita üles maksejõuetuse eest vastutavaid isikuid. Probleem on massiline eeskätt probleemsete ettevõtete puhul.

Ettevõtte majandustegevus ja võõrandamine

  • Juhatuse liikme tagasikutsumise või lisamise korral seada sisse piiratud ooteaeg, mil info avaldatakse Ametlikes Teadaannetes.
  • Ettevõtet ei saaks võõrandada, kui sellel on täitmata aruandekohustused ja/või üleval suured rahalised kohustused, sh kinnistusraamatusse seatud keelumärge. Alternatiiv – võlgades ettevõtet saab võõrandada vaid juhul, kui ettevõttel on täidetud aruandekohustused ning teostatud audiitorkontroll. Audiitorkontrolli eesmärgiks on avaliku eksperdi arvamus ettevõtte seisukorrast nii ostjale kui kogu avalikkusele, sh ettevõtte müüdava tehingu eesmärk (näiteks investorite kaasamise eesmärgid).
  • Äri- või ettevõtluskeelu automaatne rakendamine, kui juhatuse liige on oma äritegevusega põhjustanud vähemalt kolme ettevõtte maksejõuetust. Alternatiiv – ärikeeld likvideerijale (variisikule). Tegemist on preventiivse meetmega hoidmaks ära isiku ebasoovitavat tegevust. Kontroll peab olema infotehnoloogiliselt rakendatav– ärikeeluga isik ei saa teha kandeid äriregistris.
    Igal ettevõttel peab olema juhatuse liige. Kui omanik ei määra juhatuse liiget, on juhatuse liikmeks automaatselt omanik või omaniku esindaja (juhatuse liige).
  • Kohtutäiturite täitemenetlusandmete avalikustamine. Meede aitab vähendada massilisi võlavaidlusi ja muuta ettevõtluskeskkonda läbipaistvamaks.
  • Ettevõtluskindlustusfond, millega on võimalik rahastada nii ettevõtete saneerimis-kui pankrotimenetlusi. Analoog nt töötuskindlustusfondiga (sissemakseid teevad ettevõtjad). Fond aitaks vähendada ka massilist riiuliettevõtete loomist, mille eesmärk ei ole ettevõtluskeskkonda soosiv.
  • Majandusaasta aruannete mitteesitamisel juhatuse liikmele (füüsilisele isikule) rakendada tõhusamalt rahalisi sanktsioone, kui peale korduvaid hoiatusi ei ole aruandekohustusi täitnud. Alternatiiv – suurendada ettevõtluskindlustusmakset.
  • Maksejõuetuse ilmnemisel tugevam teavitustöö ja ettevõtjate suunamine saneerimisabinõude kasutuselevõtmiseks ning kava esitamiseks, mis võimaldaks kiiremini taastada ettevõtte maksevõime ja ennetada hilisemaid pankrotte.

Ettevõtte lõpetamine

  • Ettevõtte lihtlikvideerimine. Kui ettevõttel puuduvad maksu- või võlausaldajate võlad (avalikud), siis võimalda ettevõtjal likvideerimine läbi teha lihtmenetluse vormis, millega kinnitatakse varad, kohustused ja tulu ning seeläbi võetakse solidaarne vastutus andmete esitamise õigsuse eest. Ettevõtte lihtlikvideerimine peab olema võrdväärselt sama lihtne kui on täna Eestis ettevõtte alustamine.
  • Luua ombudsmani institutsioon, mis on võrdväärne esimese astme kohtu lahenditega. Institutsiooni eesmärk on kiirendada pankrotimenetlusi ja vältida seeläbi raugemisi. Institutsioon soodustab kohtunike spetsialiseerumist maksejõuetusvaldkonnale. Pankrotimenetluste rahastamine käiks ettevõtluskindlustusfondi toel (korrelatsioonis ettevõtte suurusega).
  • Suunata võlausaldaja tunnustatud nõuete pealt tasutud käibemaks käimasoleva pankrotimenetluse rahastamisse.
  • Kui ettevõtte on muutunud püsivalt maksejõuetuks (ajatamata püsivõlad), tuleb rakendada süsteemne kontrollmehhanism, mis suunab ettevõtja koheselt andmeid edastama ombudsmani institutsioonile.
  • Kui ettevõte ei ole alates asutamisest kahe aruandeaasta jooksul alustanud tegevusega (käive puudub), siis ettevõte kuulub sundkustutamisele. Sellega välditakse riiuliettevõtete massilist loomist, mille peamiseks eesmärgiks on ettevõtete müük sildi all “vana ja väärikas ettevõte” (jäetakse ettevõttest vale mulje). Alternatiiv – ettevõtluskindlustusfond, mis seab piirangud massilisele ettevõtete loomisele, kui sellega kaasnevad kindlustusmaksed.

KOKKUVÕTE

Lahendusettepanekute peamine rõhk on seatud ettevõtjate tegevuse kontrollile, mitte karistusmeetodite väljatöötamisele. Lahendusettepanekud peavad olema küll ranged ja nende täitmine järjekindel, kuid need ei tohi takistada ausalt äri teha soovivaid inimesi.

Ootame tagasisidet ja arvamusi lähendusettepanekute kohta aadressile info@evul.ee.