“Maksejõuetute ettevõtete arv on kasvavas trendis ning jätkuvalt on suurim äriühingute likvideerija äriregister” võtab Eesti Võlausaldajate Liidu (EVUL) asutaja ja Inforegister.ee looja Marie Rosin lühidalt kokku uuringutulemused käesoleva aasta esimese viie kuu jooksul tegevuse lõpetanud ettevõtetest.

EVUL esitles selle aasta kevadel Inforegister.ee andmetele tuginedes ülevaadet 2015. aastal tegevuse lõpetanud ettevõtetest, tuues välja nii sundkustutatud kui ka pankrotistunud ettevõtted. Ühtlasi ilmnes uuringust tõsiasi, et Eestis tegutseb ligi 700 variisikut ehk nn tankisti, kellest neljateistkümnel on ärikeeld. Variisikutele võõrandatud võlgadega ettevõtete seas oli nii sundkustutatud kui pankrotistunud või hoopis raugenud äriühinguid.

Uued uuringutulemused näitavad, et 2016. aasta esimese viie kuu jooksul on maksejõuetuse tõttu tegevuse lõpetanud või lõpetamas 237 ettevõtet ning jätkuvalt on muret tekitav raugemiste osakaal – pankrotte on väljakuulutatud 77, raugemisi 97. Raugemiste koguarvule võib veel lisanduda 53 ettevõtet, kui võlausaldajad ei maksa raugemise vältimiseks kohtu poolt määratud deposiiti. Kümne juhtumi puhul on edastatud teade pankrotiavalduse sisseandmisest, kuid tulemust ei ole veel teada.

Ettevõtete hülgamist variisikule oli uuringust võimalik tuvastada vähemalt 27 juhtumil, kus “kõige populaarsemad” variisikud olid Rein Roosmaa ja Raavo Raadik. Vaadates juhatuse liikmeid, siis nende seast tõusis esile kolme maksejõuetu ja raugenud ettevõttega duo Märt Mõistus ja Maario Laas. M. Laas asus juhtima kolme M. Mõistuse ettevõtet umbes kuu aega enne äriühingute pankrotiavalduse esitamist, ettevõtetest suurim võlglane (võlausaldajate võlad Kreedix OÜ andmetel ligi 47 000 €) on Kerbera Ehitus OÜ.

Sundkustutamine ei ole lahendus

Käesoleval aastal on sundkustutatud 5214 ettevõtet ja 688 MTÜ-d või Sihtasutust, mida on 1.05.2016 seisuga peaaegu sama suurusjärk, kui terve eelmise aasta jooksul kokku. Umbes 3700 ettevõtetest olid võlgadeta, ülejäänute (ca 1500 ettevõtte) võlgade kogumaht ulatus 28 miljoni euroni. Kui sundkustutamist jätkatakse sama hoogsalt, on käesoleva aasta lõpuks kustutatud üle 10 000 ettevõtte. Ettevõtete sundkustutamine võib leevendust ja veidi selgust tuua, kuid tegemist on ajutise lahendusega.

Probleem, et Eestis on äriühingute asutamine kiire ning lihtne, kuid likvideerimine keeruline ning aeganõudev, on olnud aastaid püsiv ning ajas süvenev. Arvestades asjaolu, et mitte midagi tegemata on võimalik ettevõttest vabaneda, on imekspandav, et likvideerimis- või pankrotimenetlusi üldse alustatakse. Siinkohal tasub silmas pidada, et tihti on võlausaldajad ise need, kes võlgniku vastu pankrotiavalduse sisse annavad.

EVULi poolt avaldatud mõte lihtsustada äriühingute likvideerimisprotsessi vähendaks vajadust libalikvidaatorite ja variisikute teenuste järele ja ühtlasi minimaliseeriks seisvate ettevõtete arvu, vähendaks halduskulusid ning võimaldaks saada paremat ülevaadet tegutsevatest ettevõtetest. Hetkel maksejõuetusprobleeme soodustav äriühingute sundkustutamine ja seeläbi ka võlgade likvideerimine ei ole lahendus, vaid süvendab olemasolevaid probleeme veelgi. Piltlikult öeldes saeb riik hetkel oksa, millel ise koos ettevõtjatega istub.

  1. ja 2016. aasta tüüpiliste pankrottide võrdlus

 

  1. ja 2016. aastal sundkustutatud ettevõtete võrdlus

2